12 pilti jõulutaadile

Kui ma väike olin, siis oli meil kodus selline jõuluraamat nagu “Kaksteist kinki jõulutaadile”. See on lustakas jutustus sellest, kuidas väike päkapikupoiss üritab Jõuluvanale erinevaid kingitusi teha ja kuidas nad moel või teisel algselt plaanitust teistmoodi välja kukuvad. Igati südamlik ja armas lugemine, mis sobib nii väikestele kui ka suurematele lapsemeelsetele 😀 Kuna aasta lõpp […]

Loe veel

Vett ei tule peale!

Selle nädala alguses tabas meie perekonda absoluutne katastroof kui nõudepesumasin otsustas ühel hetkel nõusid enam mitte pesta. Rääkisin temaga sellest viisakalt, siis natuke nõudlikumalt, proovisin läheneda erinevate režiimidega, aga ei midagi. Masin vastas undamise ja tööstreigiga ning oma kaks päeva pidin nõusid käsitsi pesema! 😀 Niimoodi muidugi pikalt elada ei saa, nii helistasingi esimesele väljagoogeldatud […]

Loe veel

Lõpuks ometi Pranglil

Kui me olime suvel Mohnil ära käinud, siis mõtlesin küll, et kuskil saarel peaks poistega veel käima: kas Pranglil või Naissaarel. Natuke planeerisin seda kõike septembrisse, aga järsku viskas tööd ja kõike muud nii palju peale, et väga midagi orgunnida ei jõudnud ja nii ta jäi. Kui aga Aivar ühel päeval helistas ja küsis, et […]

Loe veel

Mõnus Mohni

Kunagi mitte väga ammu süstis Ailet minusse suurema huvi väikesaarte vastu, nii ei pidanud väga kaua mõtlema, kui FB-st jäi silma võimalus Mohnile sõita. Kiire googeldus ja otsustasime, et kui veedame seal ca 4h (kaater käis lihtsalt selliste paaritunniste vahega), siis peaks täitsa hea olema. Kuna Viinistusse on ka ca 1h sõitu ja Hera jäi […]

Loe veel

Põlveopp. nädal aega hiljem

Kes saab naistepäeval lilli, kes saab aja põlveopiks. Mulle ütles ortopeed igatahes 8.märtsil, et 20. mai saab olema see päev, mil mu katkine menisk põlve seest välja võetakse. Juhhuu! Mida lähemale see kauaoodatud aeg jõudis, seda rohkem tärkas minus paranoia, et raudselt enne midagi juhtub. No peamiselt muidugi kartsin Covidit. Kujutad ette seda olukorda, kus […]

Loe veel

Märka meniskit

Naiste jalgpall – see pole spordiala, vaid diagnoos. Mulle vähemalt tundub juba nii. Kui ma olin eelmise aasta lõpus kahekuulise trennipausi teinud, et puhata vaimu ja vasakut alaselja-/kannilihast 😀 ja seejärel keskmise suurusega “hurraaga” aasta alguses trenni tagasi läksin, siis läks aega täpselt kolm trenni, kuni uue vigastusega koju jäin. Esialgu ei saanudki nagu aru, […]

Loe veel