Käisime nädalavahetusel ühel hästi toredal sünnipäeval. Laste sünnipäevad kipuvad kõik suhteliselt sama stsenaariumi järgi käivat: mängutuba, õhupallid ja/või tulistamine, autod, tort jms. Seekordne pidu ei toimunud klassikalises mängutoas, vaid hoopis Omatsirkus ruumides, kus kõik kohalolnud lapsed ja täiskasvanud said proovida ja harjutada erinevaid akrobaatikatrikke ja muid osavust nõudvaid elemente.
Kõigepealt harjutati “šombreerimist” nagu Ruuben tähtsalt teatas, pärast mida liikusime edasi suurde saali, kus lapsed lihtsalt jooksid, hüppasid, rippusid, ronisid ja proovisid kõikvõimalikke asju kahe juhendaja käe all. Täiskasvanud siis proovisid ka. Natuke hüpata, siis natuke kangaga rippuda ja siis natuke üherattalise seljas ukerdada. Ja jumala põnev oli!
Nii äge oli, et ma läheks ise sellisesse trenni, mis siis, et ma mitte kuskile ei paindu ja kuskile ronida ei jaksa. Laste trennid on muidugi pilgeni täis ja sinna enam sel aastal ei mahu. Aga ehk õnnestub järgmisel?!
Minu parim elu 