Lummav lumi

Ei, ma ei ole kunagi mingi talvenautleja olnud. Olen tavaline külmavares, kellel sõrmed ja varbad alati külmetavad ning pigem kooks kodus teki all sokki ja naudiks kaminat kui rassiks vööst saati paksus lumes. Või äkki on probleem olnud hoopis selles “õiges riietuses”,mida siis järelikult pole piisavas koguses õigetes piirkondades olnud. Ei teagi..

No külmavares on olen ma jätkuvalt, aga mingi sisemine laps vist hüppas vahepeal korraks välja, kui:

  • pärast sauna lumme jooksime, kiljusime ja ennast lumega sisse mökerdasime;
  • maja taha suure lumehunniku kokku kühveldasime ja siis kordamööda sinna sisse hüppasime ja üksteist lume alla matsime;
  • kelgumäest lume tuisates alla vihisesime ja rõõmust kilkasime 🙂

Mul ei ole kunagi sellist kelgumäge olnud, nagu mul praegu maja taga on. See on selline mägi, et ma viitsisin ühe korra päris tippu minna, teistel kordadel vantsisime Ruubeniga poolde mäkke ja sellest piisas ka, et täiesti arvestatav liug teha. Selline kelgumägi, millel peaks olema roomiklift või tõstuk kõrval. Vot siis! 🙂

Ruuben ka liiga kaua ei jaksanud kelgutada. Lõpuks vedeles lume peal maas ja hüüdis mind appi:

“Emme, see lumi on niiiii kleeeeeepuv, ma ei saa üldse enam püsti, AINULT SINA saad mind aidata!” 😀

No kuidas sa siis sellist nuntsut ei aita ja teda seljas koju ei tassi? 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s