Hommikune ehmatus

Hoolimata sellest, et hommikul kell 6 on veel üsna hämar, jääb tänane hommik vägagi erksalt ja eredalt meelde.

Suundusin koos Heraga juba tavaliseks saanud hommikusele jalutuskäigule, kuid et nii endal kui ka koeral liiga igav ei hakkaks, üritan marsruuti aeg-ajalt muuta ja uusi kohti ning kaugusi avastada. Kui Hera tundis huvi valgustamata teeotsast, kus päevalgi oleme jalutanud, ei teinud ma sellest suurt probleemi. Ei, mulle ei meeldi valgustamata metsateed, eriti pimedas, kuid õrn lumekiht maas andis veidi valgust, tee oli tuttav ja majad ka täitsa siin samas lähedal.

Kuna kogemused on näidanud, et Hera on hetkel pigem arg koer, kes kardab nii kõndijaid, jooksjaid, läheduses haukujaid kui ka selgakukkuvaid kasse ( ükskord juhtus lihtsalt nii! :D), siis hoian ise ka pigem silmad lahti, et lähenevat ärritajat juba varakult märgata ning koeraga tegeleda.

Noh, nuusib siis Hera on puhur-tüüpi nuusutajaga mööda põõsaaluseid, kui ma märkan, et tee teisest otsast lähenevad tumedad kogud. Tean, et seal on majad, ju siis inimesed liiguvad tööle või on ka koertega jalutamas. Vaatan uuesti, et täpsemalt aru saada, millega siis tegemist, kuna jalgu tundub megapalju olevat, kui saan aru, et OH SH*T, NEED POLE INIMESED! Vaatan koera – see pole midagi näinud – vaatan teele – FCK, NEED ON HIIGELPÕDRAD! 😀

Ma arvan, et mul käis sekundi jooksul peast läbi vähemalt kolm erinevat stsenaariumit, mis võib juhtuda: koera paanika, plehkupanek või põtrade rünnak 😀 Jah, ma saan nüüd aru, et tõenäoliselt oleksid nad haugatuse peale metsa põgenenud, aga sel hetkel olin ma pigem enda ja koera elu pärast mures 😀 Olete kindlad, et põdrad koeri hommikusöögiks ei söö? 😀

Keerasin Hera nina filigraanselt ja sujuvalt kodu poole, kiirendasin sammu ja andsin mõista, et nüüd on aeg koju sööma minna. Veenis küll, Hera ei näinud ega kuulnud midagi. Isegi mitte seda, kuidas mul süda kurgust välja tahtis hüpata, sest et adrekas oli laes ja hirm ikka täitsa suur.

Kas ma pean ütlema, et kodu ei olnudki kaugel? Umbes 200m, esimene maja sellest kohast oli ca 50m. Ei teagi, kas tulevad põdrad “linna” elama või olen mina totaalselt maale kolinud 🙂 Huh!

Advertisements

One thought on “Hommikune ehmatus

  1. Jaa, nii see on – võtad koera ja elu on kohe poole põnevam ja siis varsti veelgi põnevam 🙂
    Küllap põdrad ei jõudnud ka piisavalt kiirelt teie jalgu kokku lugeda, muidu nad oleks ise ka ehmunud, et mida, kahe peale kahtlaselt VÄHE jalgu!?!

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s