Kes kardab hambaarsti?

Käisin Priiduga eile hambaarstil ja kuigi kuni hambaarsti tooli istumist on ta maailma kõige vapram ja rõõmsameelsem poiss, siis seal tahab kindlasti, et ma tal käest kinni hoiaksin ja hästi lähedal ning olemas oleksin. No ma siis olin, ei ole nii raske ju 🙂

Kuna Priidul tuli nädalavahetusel igeme peale mädapunn, siis oli see ilmselge vihje, et midagi on hamba all väga pahasti ja tuli kontrolli minna. Kuna isegi väljaõppinud hambaarst ei näe läbi luu, siis tegime kogu suu röntgeni. See on piima- ja lõikuvate hammaste kontekstis hästi kift, kuna näha on nii need hambad, mis juba suus, kui ka need, mis alles tulekul. Priidul on kuskil 1,5 aastat tagasi juba selline pilt tehtud ja siis oli tal reaalselt kaks rida hambaid mõlemal pool näha 🙂 See oli jumala sürr! Nüüd on read juba hõredamad ja osad jäävhambad platsis.

Ja siis seal röntegnis tekkis hetk, kus õde ütles Priidule, et näed, nüüd paned oma lõua siia ja sellest metallist hoiad oma ülemiste esihammastega kinni. Ma siis juhtisin malbelt tähelepanu väiksele detailile, et poisil pole ülemisi esihambaid parasjagu kaasas 😀 “Ahhaaa!” ütles õde lustakalt ja mõtles kiirelt alternatiivi välja, kuidas Priit seal olema peaks. Tore seik 🙂

Röntgenist tuli välja, et ilmselt on varsti vaja juba hammaste korrigeerimist. Nimelt tuli Priidul alla ainult 3 piimahammast nö kihvade vahele (tavaliselt tuleb neli) ja nüüd kui samale positsioonile on tulemas neli jäävhammast, siis läheb kohtade pärast korralikuks rüselemiseks. Praegu on neljas juba ka otsapidi väljas, kuid uuel kihval läheb ilma abita vägagi kitsaks. See põnevus ootab ees aga mõne aja pärast, kui alumised neli on kenasti väljas ja neid juba suunata/kohendada saab.

Hambaarsti kabinetis nägin esimest korda, et lisaks laevalgustusele oli laes veel üks suur julla. See oli nimelt telekas, kust näidati suu uurimise-puurimise ajal multikaid. Seda polnud ma tõesti varem näinud. Iseasi, kui palju ta aitas, sest et süsti aeg on ju ikka valus, aga kui hammas juba tuim, siis ilmselt tõmbas juba tähelepanu endale küll.

Kõige olulisem lapsega hambaarsti juures käimisel on ikkagi konkreetne arst. Minu eilne kogemus oli siiani parim: arst oli superrahulik, seletas ja näitas kõike, mida teeb. Samas, seda teevad ka teised, aga minu hinnangul pole neil see nii hästi õnnestunud. Ja muidugi loeb ka sõnakasutus. Mitte “teeme süsti või teeme tuimaks” vaid “paneme hamba magama”. Supersõnakasutust oli veelgi, kuid hetkel täpselt ei mäleta. Ilmselgelt peab lastega töötamiseks ikkagi mingi teine geen sees olema. Selle arsti juurde läheme igatahes kindlasti tagasi 🙂

Advertisements

2 thoughts on “Kes kardab hambaarsti?

  1. Hetkel prooviplomm peal ja vaatame kuidas hammas reageerib. Valu talle see hammas ega punn ka kordagi ei teinud, selles mõttes hea. Ja uus kogemus täiesti tuima põse ja huule näol ka olemas 🙂

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s