Esimesed sammud

Ühel hommikul mõtlesin, et kui ma juba niikuinii kell 6 ärkan ja koeraga välja lähen, miks mitte siis juba ka paar jooksusammu teha. Koeral ka koormust õige pisut rohkem ja minul ilmselgelt kasud sees. Mõeldud-tehtud!

Esimesel päeval vaatas Hera, et jumalast normaalne värk, saab ka natuke kiiremalt kõik kohad üle nuusutada. Teisel päeval arvas, et ta ei viitsi koostööd teha ja seega sik-sakitas kõikvõimalikel viisidel minu ees, taga ja vahepeal, nii et mul oli tema korralekutsumisest enne võhm väljas kui jooksmisest.

Pärast seda oli paar sellist korda, kus Hera toimetas oma toimetamised ära kuskil hommikuse ringi keskel, nii et jooksin reaalselt pool maad nii, et ühe käe otsas rihm koeraga, teise käe otsas kott koera junniga. Pean tunnistama, et on olnud meeldivamaid kombinatsioone.

Igatahes tundub, et Hera on vaikselt hakanud ära harjuma, et kõike tuleb teha natuke kiirendatud tempos, kuigi ma ei ole lõpuni kindel, et ta ikka päris hästi aru saab, mis seos on kaelarihma, jalutusrihma ja inimese vahel. Ja tundub, et ka mina hakkan vaikselt selle jooksusammuga ära harjuma ning tahaks natuke pikemale ringile minna.. 🙂

Üsna kindlalt minust sel hooajal uuesti mingit jooksusportlast ei saa, sest et vaevalt küll, et ma lisaks hommikusele miniringile selleks mingi lisaaja leian. Aga see jooksmise tunne on ikkagi ülimalt hea! Tundub, et see armastus ei lähe nii kergelt verest välja! 🙂

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s