Hundisilma rääkimata lood

Kahtlustuse järgi valitses Edgar Savisaare rahaasjades rida ebaloogilisusi, näiteks tasusid kolmandad isikud, nende hulgas Siret Kotka ja Moonika Batrakova, tema eest kümnete tuhandete eurode ulatuses kommunaalmakseid. Samuti ei nähtu, et Savisaar oleks ise tasunud Hundisilma talu korrashoiu eest. (Postimees)

Nooremreporter Alvar (nimi muudetud), taskus värske ülikoolidiplom, diktofon ning paber küsimustega, koputab julgust kokku võttes Hundisilma talu uksele. Vaikus. Koputab uuesti. Uks avaneb ning Alvari võtab vastu tõsine, ehk isegi natuke unine hallipäine Edgar.

Alvar: Härra Savisaar, mina olen Alvar Kukekännu, ajakirjanik, leppisime eile kokku, et tulen läbi ja räägime..

Edgar: Jah, ma mäletan teid hästi. Millest te tahtsitegi rääkida?

Alvar: Räägime päevakajalistest teemadest.. Mis teile sobib?

Edgar: No hea küll, ma vaatan, et sa oled noor ja viisakas poiss, eks tule siis edasi. Näe, istume siia.

Alvar kougib kergelt värisevate kätega taskust kortsus paberilehe välja ja vaatab küsimusi üle.

Edgar: No mis sul seal kirjas on? Kas läks juba meelest ära, mida küsida tahtsid?

Alvar punastab.

Edgar: Mis sul seal taskus veel pungitab? Vaata, seda ma ütlen küll, et salvestada ma ennast ei luba, seega pane see diktofon heaga kaugemale ära. Meil pole ju ometi uut lindiskandaali vaja, eksole.

Alvar: Jah, loomulikult. (paneb paberi ja doktofoni eemale lauale) Aga räägime siis päevakajalistel teemadel. Kõiki huvitab praegu, mis teil nende rahadega toimub?

Edgar: Vaata, Alvar, kui vana sina praegu oled?

Alvar: 22

Edgar: Kas sina maksad ise oma arveid?

Alvar: Jah

Edgar: Siis sa oled üks õnnelik noormees, Alvar, pea seda meeles! Mina saan kohe 66-aastaseks ja ma ei mäleta millal mul viimati õnnestus ise oma arveid maksta. Vaata, Alvar, mina olen ikka arvanud, et mees peab ära toitma pere ja oma arved tasuma, aga kuidagi on läinud nii, et kõik naised, keda ma oma elus kohanud olen, on tahtnud ise kõik arved mu eest ära maksta.

Alvar: Kuidas see nii läinud on?

Edgar: See on väga hea küsimus, sa küsid häid küsimusi, Alvar. Ma ausalt öeldes ei oska öelda, kuidas või millal kõik nii läks. Ma ei ole ju vähe teeninud mitte kunagi, mul on alati kõike olnud: rublasid, kroone, talonge – kõike! Mul oli praegu ka veel 300 000 krooni kodus – kõik sellest ajast kui Vilja veel mu eest arveid maksis. No lihtsalt ei kulunud ära see raha. Tõin jälle kottidega raha koju, ütlesin: Vilja, mine osta endale midagi ilusat, kleidid või kingad või lilled, mida iganes. Vilja läks ja maksis hoopis mu arved ära. Oma raha eest ka veel! Mul oli sellest lõpuks nii villand, et ütlesin Viljale: mine nüüd Vilja ja maksa kellegi teise arveid, ma tahan iseseisev mees olla.

Alvar: Ja Vilja läks…

Edgar: Vilja läks jah, aga mis sellest kasu on, kui ühe lahke naise asemel tuli kaks lahket naist asemele!

Alvar: Siret ja Moonika?

Edgar: Jah. Väga toredad noored naisterahvad. Väga toredad. Aga rahaga ei oska eriti targalt ringi käia. Kujutad sa ette: nii kui palgapäev tuleb, kohe maksavad KÕIK mu arved ära. KOHE! Lisaks veel puhkusereisid, autod, maja juures arendustööd. Oh, mul on neist vahel kohe kahju. Vaesekesed ei saa ise ju nii palju palkagi, aga KÕIK maksavad minu eest ära. Millest nad küll ise elavad?

Alvar: Ja sellest ka suured rahakogused teie kontodel ja kodus?

Edgar: Vaata, mul lihtsalt ei kulu raha ära. Ja nii juba aastaid! Ükskord tahtsin minna salaja kohvikusse kohvi jooma. Jõin kohvi rahulikult ära, aga nii kui maksma hakkasin, KOHE oli Siret kohal ja maksis ise arve ära. Isegi kohvi eest ei saa ise maksta, Alvar, kujutad sa seda ette? Ükskord ütlesin Moonikale: tead ma panen trammile sinu nime, lihtsalt palun jäta mind rahule ja ära maksa mu eest enam arveid. Trammile nime panin, paar kuud suutis Moonika end tagasi hoida, aga siis JÄLLE – suured arved kõik Moonika poolt tasutud. Ja vahepealsel ajal muidugi maksis siis Siret topelt, nii et mul ei kulunud jälle sentigi…

Alvar: Nii, et teie olete kogu selles loos kannataja?

Edgar: Loomulikult olen ma kannataja. Ma tahan olla iseseisev mees ja ise oma arveid maksta. Ma tahan ise endale sokke ja aluspesu osta! See jama peab ükskord lõppema! Ja kindlasti on ka Siret ja Moonika kannatajad, sest et nemad on ju kogu oma raha ära kulutanud. Ma arvan, et oleks aus, kui KAPO maksaks Siretile ja Moonikale kogu nende kulutatud raha tagasi ja lõpetaks selle kohtujampsi ära. Siin ei ole mitte midagi uurida!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s