Koduõpe, nädal 2

Pärast esimest nädalat ei tundunudki see koduõpe nii kohutav. Väsitav, jah, aga kohutav, not so much. Nüüd, kui see on juba kolm kuud kestnud, on närvid ausalt öeldes täitsa läbi. Imelik lugu on veel sellega, et minu teada ei jäetud täna kedagi ka peale tunde, aga ometi on nad kõik endiselt siin ja ei kavatsegi […]

Loe veel

Koduõpe, nädal 1

Koduõppe esimene nädal on seljataga ning tundub olevat õige hetk korraks maha istuda ja mõelda, et kuidas see kõik toimib ja mida saaks paremini teha. Arusaadav, et uues olukorras on kõik: nii lapsed, lapsevanemad kui ka kool ja õpetajad. Usun,et järgmisel nädalal on paljud asjad rohkem ja paremini paika loksunud, nii suhtluskanalid, õpikoormus kui ka […]

Loe veel

Karantiini päevikud

Valetaks, kui ütleks, et ma ei tahaks praegu hoopis “Printsessi päevikuid” kirjutada. Aga kuidagi on elu nii läinud, et printsess ma vist ikkagi ei ole 😀 (kui, siis mingi pahanduste printsess 😀 ) ja kõige aktuaalsemad on praegu hoopis need uutmoodi kolm K-d: koroona, karantiin ja koduõpe. Ausalt öeldes ma ei teagi, mis neist kolmest […]

Loe veel

36

Ruuben tuli öösel kella kahe paiku mulle kaissu, äratas mu õrnalt raputades üles, sosistas “Palju õnne sünnipäevaks, emme!” naeratas nagu väike präänik ja jäi kohe armsalt nohisedes magama. Tema jaoks oli nii väga oluline olla see esimene, kes mulle õnne soovib, ja see läks tal täiega korda 🙂 Ma ei mäletagi, millal ma ise enda […]

Loe veel

Lastega Kreekas: kokkuvõte

Veetsin poistega sel suvel kaks nädalat Kreekas, täpsemalt külastasime põgusalt Ateenat ning viibisime kolmel saarel, milleks olid Syros, Paros ja Kreeta. Etteruttavalt võin juba ära öelda, et tegemist oli raudselt elu ühe lahedaima reisiga, mille soe mälestus kestab loodetavasti veel kaua-kaua 🙂 Huvitav on see, et kui ma olen kogu elu arvanud, et minu unistuste […]

Loe veel

Lastega Kreekas, osa 3: Kreeta

Heraklionisse jõuamegi ca 45min plaanitust hiljem. Õues on endiselt soe, aga üsna pime ja meil kõigi toimetustega.. ütleme nii et üsna kiire 🙂 Oleme esimeste seas, kes praamilt maha kiirustavad, haarame kohe takso ja sõidame lennujaama autorenti. Kuna saarelt lahkume lennukiga, siis tundus mõistlik see auto juba sealt võtta, kuhu seda hiljem lihtsam jätta on. […]

Loe veel

Lastega Kreekas, osa 2: Paros

Istusime just ükspäev söögilauas, kui Ruuben pildiraamis vahetuvaid pilte vaatama jäi ja südamest õhkas: “Ohh, kuidas ma igatsen Kreekat!”. Priit viisaka poisina noogutas täis suuga kaasa ja mina olin sunnitud tunnistama, et ka mina olen viimasel ajal tugevat Kreeka-igatsust tundma hakanud. No kes seda oleks osanud arvata! Kui Ateena oli meie jaoks unesegane saunalava ja […]

Loe veel