Põlveopp. nädal aega hiljem

Kes saab naistepäeval lilli, kes saab aja põlveopiks. Mulle ütles ortopeed igatahes 8.märtsil, et 20. mai saab olema see päev, mil mu katkine menisk põlve seest välja võetakse. Juhhuu! Mida lähemale see kauaoodatud aeg jõudis, seda rohkem tärkas minus paranoia, et raudselt enne midagi juhtub. No peamiselt muidugi kartsin Covidit. Kujutad ette seda olukorda, kus […]

Loe veel

Märka meniskit

Naiste jalgpall – see pole spordiala, vaid diagnoos. Mulle vähemalt tundub juba nii. Kui ma olin eelmise aasta lõpus kahekuulise trennipausi teinud, et puhata vaimu ja vasakut alaselja-/kannilihast 😀 ja seejärel keskmise suurusega “hurraaga” aasta alguses trenni tagasi läksin, siis läks aega täpselt kolm trenni, kuni uue vigastusega koju jäin. Esialgu ei saanudki nagu aru, […]

Loe veel

2021

Et mitte 2020 overwhelmingusse kinni jääda, tuleb 2021.aastaks teha mingi mõistlik plaan, mis õnne ja rõõmu toob. Noh, ja jaanuar ongi juba mööda läinud nagu unenägu, kümme kuud jõuludeni! Ei pea olema muidugi ennustaja, et öelda, et sel aastal on kõige suurem rõhk kodul ja perel. Kuna eelmisel aastal sai koduna ostetud nö sara😄 kus […]

Loe veel

2020

Eelmise aasta lõpus aastale tagasi vaadates (nagu ikka kombeks on teha), oli üsna selline lõpuni põlenud säraküünla tunne. No selline, et natuke nagu viskab veel sädet, aga üldiselt on vars juba söestunud ja kohe teeb “susssss”. Ma ei ütle, et terve aasta oli üdini halb. Ei, kindlasti mitte. Küll aga oli see nii intensiivne kõigis […]

Loe veel

Matk nr 6

Noku lõkkekoht on juba iseenesest juba selline koht, mis piisavalt elevust tekitab. Seekord tekitasid lisapõnevust esmalt lumise kapotiga autod, mis meile kuskile Kehra kandis vastu hakkasid sõitma, ja täispaugu WTF lisaemotsioone andis muidugi lumi, mis teel stardipaika järsku sadama hakkas. Seda, et talv tuli jälle ootamatult, pidin matka vältel endale mitu korda tunnistama. Mütsivalik polnud […]

Loe veel

Lastega Kreekas: kokkuvõte

Veetsin poistega sel suvel kaks nädalat Kreekas, täpsemalt külastasime põgusalt Ateenat ning viibisime kolmel saarel, milleks olid Syros, Paros ja Kreeta. Etteruttavalt võin juba ära öelda, et tegemist oli raudselt elu ühe lahedaima reisiga, mille soe mälestus kestab loodetavasti veel kaua-kaua 🙂 Huvitav on see, et kui ma olen kogu elu arvanud, et minu unistuste […]

Loe veel