Lastega Kreekas, osa 1: Syros

Kui ma märtsis puhkuse planeerisin, Ateena lennupiletid ostsin ning poistele ütlesin, et sel suvel veedame kaks nädalat Kreekas, siis täpselt ei teagi, kas rohkem oli mu hääles elevust või paanikat. Täna, pärast kõikide hirmude, kahtluste ja kõhkluste ületamist võin julgelt öelda, et need olid ühed ägedamad kaks nädalat minu elus. Ega enne ei tea, mida […]

Loe veel

Külmavarese õudusunenägu

See vist teada-tuntud tõde, et oma hirmude ületamiseks tuleb neile julgelt otsa vaadata. Vajadusel korduvalt ja siis äkki polegi enam nii hirmus. Näiteks ei kannata ma eriti verd, seega läksin kunagi doonorina verd andma. Kõrgustes ei tunne ennast samuti mugavalt, võib-olla sellepärast lasingi ennast kunagi katapuldist õhku tulistada või olen olnud nõus koskedest alla hüppama. […]

Loe veel

Matk nr 5

Kui eelmine kord oma matka Aegviidus lõpetasime, siis vaatasime kohe, et järgmine kord on hea rongiga stardipunkti sõita. Alati on hirmus orgunn sellega, et kuidas saada kohale ja pärast koju tagasi, seekord oli vähemalt üks suund jube lihtne. Seda sinnamaani, kui konduktori käest piletit tahtsime osta. Selgus karm tõsiasi, et hoolimata nutikioskitest, mis on vagunite […]

Loe veel

Maraton – tehtuuud! :)

Eellugu Ma arvan, et see võis olla umbes kuus aastat tagasi, kui mulle tuli esimest korda pähe mõte jooksumaratoni läbida. Toona ma maratonile välja ei vedanud, kuigi trenni tegin vägagi maratonile orienteeritult. Täna tean ma väga hästi, miks see hea oli, et ma siis seda jooksu üritama ei läinud. Vahepeal oli pikem jooksupaus ja eelmisel […]

Loe veel

Joon alla

Hoolimata minu jonnipunlusest ja soovist sügisest mitte midagi kuulda ega näha, on tegelikkus ikkagi see, et tuleb suvele joon alla tõmmata ja rõõmsalt eluga edasi minna. Ma ausalt ka ei mäleta, millal viimati nii hea suvi oli, tegelikult oli juba kevad mõnusalt soe. Eks mälu on valikuline, aga praegu tundub küll, et kui jaaninädal ja […]

Loe veel

Ümber Ülemiste

Kuidagi on see aasta nii mööda läinud, et eriti jooksuüritustele jõudnud ei olegi. Samas pole eriti jooksmas (st trennis) ka käinud, nii et natuke loogiline ka 😀 Aga Ülemiste järvejooksule sai end juba enne Ööjooksu kirja pandud, tundus nagu hea ja huvitav mõte, seda enam, et seal pole varem käinud ka. Ja medal oli nii […]

Loe veel

Magusa elu lõpp

Ma olen eluaeg suuremat sorti magusasõber olnud. Mitte ehk just sõltlane, samas mine tea, ega väga ära pole kunagi öelnud, kui keegi šokolaadi või torti või sokolaaditorti 😀 on pakkunud. Ja poes käisin ka ikkagi magusaleti juurest alati läbi. Mõtlesin, et liigun ju piisavalt ja pigem jooksen 2km rohkem kui loobun oma (halbadest) söömisharjumustest ja […]

Loe veel