Flashback

Konsulteerisin eile õhtul Priitu kodutööde asjus. Kui olime matemaatikani jõudnud, selgus, et sellest kolmest leheküljest, mis nad tunnis pidid ära tegema, oli temal tehtud napilt üks. Esimese lehekülje lõpus oli üks ülesanne, millest ta aru ei saanud ja sinna see mõte jäi. Soovitasin järgmine kord õpetajalt üle küsida või siis lihtsalt sellest edasi hüpata ja lihtsamad asjad enne ära teha ning lõpus keerulisema asja juurde tagasi pöörduda.

Aega läks kogu selle kodutöö peale megapalju, nii vähemalt mulle tundus. Ja kui ma ühel hetkel nägin, et poiss tühja pilguga laual olevaid värvipliiatseid näpib, selle asemel et vahesid ja summasid leida, ütlesin nii muuseas, et “Ma ei kuule ajuraginat!” Mille peale Priit taas end mobiliseeris ja arvutama hakkas.

Sekund, kaks…”Ma ei kuule ajuraginat – wtf, kus ma seda enne kuulnud olen?” lõikas mul läbi aju. Ja siis kohe: “OMFG, ma tsiteerisin just oma gümnaasiumi matemaatika õpetajat!!” sain flashback’ist šoki, mis kestab siiani 😀

Ma loodan, et ma rohkem nii ei tee 😀

 

 

Advertisements

Pajustis valatakse verd!

Tegin täna hommikul Postimehe lahti ja esilehel hüppas silma uudis sellest, kuidas pätikamp joob, laamendab ja veristab Pajustis rahulikke kodanikke. Vallavanem Toomas Väinaste laiutab nõutult käsi ja ütleb, et ega vallal pättide mõjutamisel palju võimalusi ei ole. Sellega seoses tuli mul ootamatult üks flashback.

Käisime siis kas 11. või 12.klassis ning aktivistid nagu me olime, olime suutnud kuskilt AIDS-i keskusest, HIV-programmist või pagan teab kust välja sebida ühe korraliku kastitäie teavitusplakateid ja muid materjale, millega plaanisime perekonnaõpetuse tunni alamprojektina läbi viia korraliku kohaliku teavituskampaania, mis viiks noori kõiksugu ohtude ja jubedustega kurssi. Eksole. Kui selline suur pakk materjale juba olemas, siis tuli meil kuskilt geniaalne idee müüa oma idee ka vallas maha ning taotleda projekti korras väike rahasüst, et teoreetiliste materjalide kõrval ka mõnevõrra kondoome jagada. Ega meil see plaan liiga hästi läbi mõeldud ei olnud, aga tahtmine midagi ära teha oli suur ja nii me läksimegi juba toona Vinni valda valitsenud härra Toomas Väinaste juurde audientsile. Huvitaval kombel sobisid sellisteks käikudeks alati imehästi just vene keele tunnid, aga see on juba üks teine flashback…

Igatahes, kui olime vallavanema kabinetis värisevate häältega oma suurejoonelised plaanid tõsisele vallavanemale ära rääkinud, kes küll veidi vist ka muigas selle nalja peale, siis tänas ta meid algatuse ja mõtte eest ja pidas vähemalt 15-minutilise loengu majandusest, kuidas kõik asjad tegelikult toimivad ja et tegelikult tuleb kõigepealt majandus korda saada enne kui kondoome jagama hakatakse. Ütlen ausalt – see kõik oli nii magamaajavalt igav, et oleksin eelistanud sel hetkel kasvõi vene keele tunnis olla. Soovitud tulemus jäi meil seekord saavutamata ja vallavanem meie projekti ei toetanud. Tõenäoliselt sai ta pärast teiste ametnikega kõva kõhutäie naerda.

Loo moraal saabus aga alles 16 aastat hiljem. Ma ei tea, kuidas Vinni vallas selle majanduse korda saamisega täna seisud on, aga ma olen üsna kindel, et kui Toomas Väinaste oleks toona meie plaaniga kaasa tulnud, siis oleks tal neid alaealisi pätte, kes trepikodade ees OTSE PUDELIST (kujutate ette?! :D) viina joovad vähemalt poole vähem. Kes nüüd naerab, ah? 😀