Nädalavahetuse parimad palad

Kui päike on väljas, siis on täielik kevad! Aias ja toas on tore küll nokitseda ja vajalikke asju teha, aga mõtlesime, et võiks nädalavahetusel ka kuskile natuke kaugemale minna. Koera tulemisega majja on füüsilist liikumist rohkem olnud, kuid oleme samas ka paiksemaks jäänud. Kindlasti on oma roll sellel, et Hera autosõitu (veel) ei naudi ja pigem oksendama kipub 😀 Kuhu sa nii ikka sõidad?

Võtsime ikkagi plaani väikse matka ning lähim matka-õppe või mis iganes rada meie kodule on Tädu, mis ühtekokku oli ca 4 km pikk jalutuskäik ning jõukohane ka kõige väiksemale kahejalgsele. Ruuben küll protesteeris selle vastu tugevalt ja nõudis emmega kojujäämist, kuna tal a) on ikkagi natuke nohu ja see on hull haigus, millega metsa ei lasta! b) hädasti on vaja Legosid tugevamaks teha c) ja siis see asi ka, et mitte üldse ei viitsi. Eks ma mõttes olin valmis teda viimased 3,5km ka seljas kandma, peaasi, et värsket õhku ja liikuma saab. Nii läksidki õunasnäkid ja kommi-auhinnad koos veepudelitega seljakotti ning sõit võis alata.

Ilm oli parajalt soe ja mõnus (kindad siiski soovituslikud!), koer sai end loomana tunda ning poisid avastasid vähemalt 4 erinevat liiki sipelgaid, kes hoogsalt oma pesi korrastasid. Nagu sellistel puhkudel ikka, ei lasknud “millal me söögipausi teeme?” küsimused ennast kaua oodata. No tegime siis mõned.

Raja lõpus pidi olema lõkkekoht, mida mingil hetkel kõik pikisilmi ootama hakkasid. Kui ma veel seda ka lubasin, et kõik, kes omal jalal sinna kohale jõuavad, saavad auhinnaks kommi, siis oli ind ja rõõm seda suurem!

 

Tegime viimase snäkipausi ning siis edasi juba auto juurde. Kui kokkuvõttes oli väga mõnusa pikkusega matk, siis viimased 800m, mis kulgesid mööda maantee serva, olid kuidagi eriti ebameeldivad. Kontrast vaikse ja rahuliku metsa ja sõidutee vahel oli lihtsalt nii suur.

Kuna tuppa veel üldse ei tahtnud minna, siis avasime (eba-eestlaslikult alles nüüd!) grillihooaja. Vorsti grillisime ka, aga sellest polnud mingil põhjusel tahtmist pilti teha.

Ja pintslid andsin ka poistele korraks pihku, aga see on juba üks teine teema… 😉 Kokkuvõttes on mul nii hea meel, et pikk ja pime aeg on möödas ja elu hakkab inimestesse ja loodusesse tagasi tulema! 🙂

Advertisements