Lemmik emadepäev

Mida suuremaks poisid kasvavad, seda ägedamaks emadepäevad muutuvad. Muud päevad muidugi ka. Aga kui naistepäev võiks minu poolest ka olemata olla, siis emadepäeva ma tunnen, et olen natuke nagu välja ka teeninud ja naudin seetõttu seda päeva täiega. Eriti kui mu pojad juhtumisi seda sama arvavad 🙂

Seekordne emadepäev jääb meelde mitme enneolematu asjaolu poolest. See, et neil on mulle ÜLLATUS, seda sain teada juba reedel. Seda, et see on suur SALADUS, seda sain ma teada nii reedel kui laupäeval, kuid ometigi ei saanud ma teada, mis asi see siis on. Eks ma olin nendega ka lahke ja ei hakanud pinnima. Kui vaja saladust hoida, siis hoiame! 🙂 Nii uskumatu kui see ka ei ole, aga nad tõepoolest suutsidki oma üllatust ja saladust hoida pühapäeva hommikuni ehk siis emadepäevani välja. Isegi Ruuben, kes tavaliselt mingis olukorras ikkagi kogemata välja lobiseb ja siis ise nii südantlõhestavalt kurblik on pärast selle üle.

Ma natuke olin sellega arvestanud, et võib-olla ma pean pühapäeval seda üllatust ja saladust väikeste vihjetega välja hakkama õngitsema, aga oi, kuidas ma eksisin! Kell 5:00 hommikul oli Priit koos üllatusega mu voodi kõrval. “Emme, kallis, ilusat emadepäeva! Ma tegin sulle kaelakee” ja andis kauni väikse karbikese, kus sees oli tõesti imeilus kaelakee 🙂 Üritasin läbi padjanäo naeratada, kallistasin ja tänasin, mis suutsin, ning soovitasin tal magama tagasi minna. Läkski 🙂

Umbes seitsme paiku hakkas Ruuben, kes täiesti märkamatult oli taas end mulle öösel kaissu nihverdanud, vaikselt siplema ning ühel hetkel lahkus mu kõrvalt. Arvasin, et läks vetsu või teistega alla multikaid vaatama, kuid ootamatult oli temagi hetk hiljem koos karbikesega mu voodi peatsis, soovis “Palju…ilusat emadepäeva!”, võttis karbist kaelakee ja venitas mulle kaela. Jällegi olin läbi une nii nunnu ja tänulik kui vähegi suutsin (sest et tõesti oli nunnu olla ka, kuigi uni oli vist ikka natuke rohkem), kallistasin ja tänasin läbi kissis silmade ning magasin õndsalt, nagu printsess, kaelakee kaelas edasi. Emadepäeva puhul suisa kella 9ni. Milline õnn!

Kui laupäeval veel mõtlesin, et võiks ilusa ilmaga kuskile matkarajale või lihtsalt piknikule minna, siis tegelikult oli koduaias lihtsalt nii hea ja chill olla, et ei tahtnudki kuskile ära sõita. Grillisime burgereid, sõime jäätist, hüppasime batuudil, mängisime koeraga ning istutasime ka viimased maasikataimed oma maasikariiulisse. Igati tore ja hästi veedetud päev.

Selle päeva tegid tõeliselt eriliseks loomulikult mu pojad 🙂 Ma ei suuda siiamaani uskuda, et nad suutsid suisa 1,5 päeva tähtsat saladust hoida ja neil oli see ometigi kogu aeg meeles! Hommikul esimene asi! See teeb nii ütlemata palju rõõmu, et nad ei teinud mulle kingitust lihtsalt sellepärast, et peab või et teised teevad või keegi käskis. Vaid, et nad tõesti ISE TAHTSID mulle kingituse teha, sest et mingit muud põhjust ma ei suuda leida nii motiveeritud varajase ärkamise taga. Pärast nad tahtsid muidugi mõlemad veenduda, kas keed ikka sobivad ja kas ma neid ikka kandma ka hakkan. Ja kas palun oleks võimalik mõlemat korraga kanda, et kumbki kurb ei peaks olema.. 🙂 Oeh, küll see armastus on ikka üks ilus asi 🙂

Ebaõnne elutorn

Tellisin Ruubenile sünnipäevaks kataloogist väljavalitud kingituse ära ja sain täna teate, et pakk on pakiautomaadis. Jee! Pole midagi hullemat kingitusest, mis jõuab liiga hilja kohale. Seega pinged maas ja kõik hea!

Juba Ruubeni soovi nähes ja vaadates tekkis minus nii palju küsimusi. Esiteks, miks need Legod nii palju maksavad? Teiseks, mis pagana monstrum see üldse on? Ja kes neid nimesid välja mõtleb? Ebaõnne elutorn? What? Kui keegi tunneb kedagi, kes tunneb kedagi, kes neid nimesid välja mõtleb, siis siit paar minupoolset soovitust ka:

Rentslissekukkumise taevatrepp

Jalgadeta sõjahobuse kabjaplagin

Surmatormi elunektar

Kogu selle asja juures on kõige suurem ebaõnn see, et komplekt maksis ca sada euri ja asi, mida pole, on torn! 😀 Ei ole elutorni ega mingit muud torni! Mida ma nüüd lapsele ütlen? Said lihtsalt ebaõnne, elutorn tuleb järgmisel aastal? 😀 Ma ütleks, et selle komplekti nimi on väga eksitav. Teinekord öelge kohe, et tegemist on lipuga lennukiga. Ja mõni Ninja on ka kaasas 😉

Tõenäoliselt Ruubenit see nimi nii väga ei kõneta (keda kõnetab???) ega morjenda, kuna tema valis kingituse pildi, mitte nime järgi. Hoian nüüd pöialt, et meeldib päriselus ka 🙂

Naistepäev

Kes veel märganud ei ole, siis täna ilmselgelt on naistepäev. Mis selle päeva point on, pole ma päris lõpuni kunagi taibanud, aga ilmselt on siis ühel päeval kuidagi parem naine olla kui teistel päevadel. Või siis pannakse seda ühel päeval aastas tähele, et ülejäänud aja rahumeeli ignoda? 🙂 Või ma ei tea, suudab keegi seletada, miks on täna kuidagi parem olla naisterahvas kui seda oli eile või on homme? Mh?

Mul on kodus selline mees, kes kõiksugu hoogtöö korras õnnitlemisi ja lilletoomisi eriti ei fänna. Pigem on ta selline mees, kes toob lilli ja kingitusi, kui seda oodatagi ei oska, mis teeb selle veel eriti ägedaks – kellele siis toredad üllatused ei meeldiks? 🙂 Kohustuslikud asjad teeb ta ka muidugi väikese porisemise saatel ära, kuigi ma ausalt öeldes naistepäeva puhul seda ei olekski oodanud. Ju mul on siis mingi blokk kuskil peal, aga ma tõesti ei saa aru, mille puhul ma täna need ära olen teeninud (mis omakorda ei tähenda, et ma lilli vastu ei võtaks. Oh seda naisterahva keerulist mõttemaailma!) 🙂

Kuigi mul poleks mitte ühelgi päeval mitte midagi selle vastu, kui mu aeda üllatusena üleöö tulbimeri kerkiks, siis sellest veel lahedamgi kingitus olid täna hommikul need ekstra 30 minutit, mis ma sain voodis uneleda, samal ajal kui Marko minu hommikusi kohustusi täitis: käis koeraga õues, andis talle süüa ja sügas teda kõhu alt 😀 Jah, neid asju olen alates Hera sissekolimisest teinud hommikuti eranditult just mina, sest et Marko ei suuda ab-so-luut-selt hommikuti ärgata. Seda enam hindan tema tänahommikust pingutust 🙂

Kui tänasest päevast veel üldisemalt mõelda, siis ma jõudsin vahepeal järeldusele, et Naistepäev on puhtalt Eesti mehe iseärasustele tuginev püha. Olete näinud Eesti meest, kes tavalisel päeval naist tähele paneb, talle komplimendi teeb või lilli toob? Novot! Ma arvan, et Naistepäev ongi tegelikult sellepärast välja mõeldud, et meestel oleks põhjust ja võimalust oma naiste ilu tähele panna, seda kiita ja sellega kasvõi uhkustada. Sest et kui põhjust/kohustust pole, siis tavaliselt on mehel ka targemat teha 🙂 Näiteks tööd või sporti. Jah, see oli nüüd väga-väga-väga-väga meelevaldne üldistus, aga ma arvan, et üks väike kübeke tõtt võib seal kuskil ikkagi olla.

Kuna meestel on viimastel kuudel väga palju võimalusi olnud naisi tähele panna ja lilledega ära lämmatada (Valentinipäev oli ka just äsja), siis oleks aeg ka naistel mõelda, kuidas oma meestele heameelt valmistada. Erinevalt naistest ei huvita mehi punased roosid, sõrmused, mullivannid ja nunnud karumõmmid, kes hoiavad käppade vahel südant, kus on kirjas “I Love You!. Mehed tahavad LIHA! Õnneks on 14.märtsil üks selline meestele mõeldud püha täiesti olemas ja tulemas, nii et pange vaim valmis ja küpsetage mehele kõigi nende aasta-alguse kannatuste eest üks korralik steik! 😉

Jõuluootus

Mulle meeldib see tunne, et jõulud tulevad. See millegi hea ootus. Kuigi, mis see siis õigupoolest on, mida ma ootan?

Lastele tähendab jõulude aeg kindlasti päkapikke, jõuluvana, kingitusi… Täiskasvanuna on mul sellest juba natuke rohkem ükskõik. Kindlasti ei oota ma pikisilmi verivorsti või hapukapsast ega piinlikke jõuluvana-hetki, kus salmi ei oska, aga kinki tahaks ikkagi iga hinna eest kätte saada…

Pigem oleks tore vähemalt korra detsembri jooksul küpsetada ja kaunistada piparkooke. Kaunistada kodu. Pakkida kingitusi (see vist ongi see andmisrõõm). Süüdata kaminas tuli ja laual küünlad. Vaadata, kuidas lund sajab. Koguda hetki ja mälestusi. Meisterdada midagi veidrat. Panna tihastele pekki. Juua fliisi all teed ja panna jalga villased sokid..

Kui salaja kingituste pakkimine välja arvata, siis kõiki teisi tegevusi eelistaksin kindlasti teha koos perega. Koos nendega, kes on südamele kõige lähemal. Ehk ongi jõuluootus lihtsalt soov koos perega rohkem kvaliteetaega veeta ning jõulud justkui sunnivad selle aja (ja ka raha) võtma?

Sellisel juhul võiksid jõulud tihemini olla 🙂