Samal ajal koerakoolis..

Murphy ütleb: kui sa oled planeerinud oma sõbrannadega fotostuudio külastuse ja enda arvates kõik jube hästi logistiliselt ära planeerinud, tehakse ootamatult koerakooli fotosessioon mitte ainult samal päeval, vaid ka täpselt samal kellaajal. Katchinnng!

Päris vähe ei olnudki kahju, seda enam, et minust koos Heraga pole pea ühtegi pilti. Mulle lihtsalt meeldib endale nii väga pildistada, et teistele väga kaamerat ei jagu 🙂 Nojah, aga mis siis ikka. Marko käis seal ära ja hea mälestus koera esimestest kuudest meie juures ikka.

Meie grupis on kokku 5 koera: Hera, Saksa lambakoer Luna, kaks Parantsuse buldogi (kes on juhtumisi õde ja vend) ja minu poiste lemmik: must taks! Põhimõtteliselt käivad kutid koerakoolis kaasas ainult selle pärast, et seal taksiga mängida saaks. Uskumatu! 🙂

Tunnid on kord nädalas ja näevad välja nii, et kõigepealt ca 40-45 minutit toimub siseruumides treening ja erinevad harjutused, vahetatakse kogemusi ja antakse nõu. Ning kui raske osa on läbi, lastakse enne kojuminekut koerad sisehoovi lahti ja siis läheb mölluks. Viimaste kordade trend on see, et samal ajal kui taks Priidu ja/või Ruubeniga mängib, teevad buldogid Herale kambaka. Nad lihtsalt ajavad teda kahekesi nii kaua taga, kuni Hera puhkamiseks pikali viskab ning siis hüppavad mõlemad oma nelja pisikese jalaga Herale turjale ja hakkavad seal trampima. Päris koomiline vaatepilt, kuidas kaks pisikest musta ühele suurele valgele ära teevad. Aga mis peamine – tundub, et kõigil on lõbus ja koerad naudivad seda suhtlust.

Kutsikakool peaks praeguseks olema kestnud veidi üle poole ja enesekindlust oleme sealt saanud kuhjaga. Eelkõige ongi seda ilmselt uuele koeraomanikule vaja, sest et ega koerte koolitamise oskus just kuidagi loomulikuna ei tule. Sedavõrd innustavam on näide kleenukese treeneri näol, kellel on kodus endast vähemalt kaks korda kaalukam Leonbergeri koeramürakas, keda ta mängleva kergusega haldab. On mille poole püüelda 🙂

728
Foto: Ivi Triin Vahera

Advertisements

Tüdrukud ja poisid

Pojad hakkavad vargsi sinna vanusesse jõudma, kus poistel ja tüdrukutel tehakse juba rohkem vahet ning hakkab tekkima mingi valehäbi vms, et “ei, mina küll tüdrukutega ei mängi!”. Mis on veidi imelik, sest et ma ei saa jällegi lõpuni aru, kust see pärit on ning pealegi on mõlemal üksjagu tüdruksoost häid sõpru. Iseäranis Ruubenil, kellel on lasteaia rühmas võrdlemisi vähe poisse.

Eks jah, mingil hetkel tekib ilmselt huvide konflikt: erinevad mänguasjad ja mängud. Tüdrukutel ikka tüdrukute jutud ja poistel poiste omad. Samas see ei tähenda, et peaks keele suust välja ajama ja “bääää!” tegema, kui keegi ütleb sõna “tüdruk” või “sõber”. Või “tüdruk” ja “sõber” samas lauses.

Kursis on nad üksteise asjadega ikka. Kui ühele 7.aastasele tüdrukule oli kingitust vaja ja suund ka enam vähem ette antud, siis mina kobasin endiselt pimeduses, samas kui Ruuben ütles: “Jaa-jaa-jaa, need on need ponitüdrukud! Vikerkaaresööst? Jaa-jaa-jaa” Tänu poiste abile leidsime poes õige leti üles, kuigi valimisega ei saanud ikkagi hakkama. Mine seda naisterahva muutlikku meelt tea – las parem valib ise, siis ikka kindel, et saab, mida tahab 🙂

Kui Ruubeniga ühel õhtul judo trennist koju sõitsime, siis läks jutt meie tulevase koera peale.

Mina: “Tead, see koer on üleni valge, me peame talle punase kaelarihma kaela panema, et teda lumest üles leida.”

Ruuben: “Mm, paneme parem sinise kaelarihma.”

Mina: “Aga kui see kutsu on tüdruk? Siis oleks punane ilusam?”

Ruuben: “Võtame siis juba punase koera, siis ei kao üldse lumme ära!”

Point taken.

Ruuben: “See on hea, et ta tüdruk on, tüdrukud mulle meeldivad. Koeratüdrukud”

Mina: “Aga tavalised tüdrukud?”

Ruuben: “EIII! Ainult koeratüdrukud!”

Pärast mõningast arutelu selgus, et tal on rohkem sõbrannasid kui sõpru ja nad on kõik väga toredad. Lõpuks oli ta selle üle isegi uhke ning rahul. Nii et tundub, et vahel on lihtsalt väikest julgustust vaja ja öelda, et kõik sõbrad on toredad. Võib-olla on see mingi eakaaslaste surve, mis sunnib muud ütlema. Igal juhul usun, et nad saavad ka tüdrukutega jätkuvalt hästi läbi. Kavatsen selles osas neile parimaks sõbraks ja eeskujuks olla. Seda nad ju teavad, et “emme on ka tüdruk” 🙂