How keeruline võib olla?

Tänane päev läheb ajalukku. Just täna vihastasin ma elus viimast korda Kehra Tervisekeskuse arsti (või õe või registratuuritädi või…) peale. Samas never say never, kuigi selle kohta tahaks nüüd küll kõva häälega  NEVER öelda! 😀

Kooliminekuks on teatavasti läbida arstlik kontroll, saada vaktsineeritud ja igatepidi üle mõõdetud. Kuna ma tahtsin kõigega enne juuni reisi valmis saada ja Viimsi perearstile ei olnud juuni esimsel nädalal vabu aegu, siis otsustasin, et mis seal ikka, käin veel viimast korda Priiduga Kehras arstil – pealegi vaja lasteaiast ka kooliküpsustõend saada. Mõeldud-tehtud, registratuuriski aeg kirja pandud. Kõik on hästi!

Läheme Priiduga kokkulepitud ajal kohale ja registratuuritädi on meid nähes kergelt öeldes ehmunud moega. “Ee.. õde ei ole täna tööl”. Ma ei saanud esimese hooga kohe aru. “Oot, mis mõttes ei ole tööl? Ma EILE helistasin ja broneerisin ju aja?!” “Nojah, aga teda ei ole täna. Tal on koolitus.” “No aga mis mõttes te broneerite siis aegu sinna, kui teda ei ole tööl?” ei saanud ma ikka veel aru. Mille peale tuli välja, et koolituse tõsiasi oli selgunud alles samal hommikul ja registratuuritädi ka tõepoolest seda veel eile ette ei teadnud. No okei. Kõlab nagu halvas filmis? Imelik, aga tol hetkel seal seistes tundsin, et kuidagi teistmoodi (loe: lihtsalt) ei olekski saanud see minna.

“No aga mis nüüd siis teeme?” viskasin optimistlikult küsimuse õhku. “Aga tulge homme uuesti, homme on ta tööl!” pakkus registratuuritädi sõbralikult välja ja ma pidin enda emotsiooni korralikult maksa suunama, et talle naeratades selgitada, et ma sõitsin just spetsiaalselt 40+km, et just sel päeval ja sel kellaajal ülevaatusele tulla lapsega ja ma ei hakka seda endale igapäevaseks hobiks kujundama, kuna äkki õel mingil päeval siis ei ole koolitust ja ta on kohal. Ma jäin viisakaks. Küsisin, kas mõnd teist õde ei ole majas? Arsti? Üleüldse kedagi, kes süsti oskaks teha?

Selgus, et üks oli. See jooksis leemendades teiselt korruselt alla ja sahmis asjad korda. Priit sai süsti, tal mõõdeti vererõhku, pikkust, kaalu.. ja oligi kõik. Kogu oluline info (koos kooli nimega) sai kirja mingi vahva värvilise post-it’i peale ning kuna arsti majas ei olnud, siis sain lubaduse, et arst vormistab ära ja antakse mulle teada, kui dokumendile järgi võib tulla.

Kuna mul päriselt ka ei ole aega, et keset tööpäeva lambist 100km otsi sõita ja lubatud telefonikõnet ei tulnud ega tulnud, siis otsustasin nüüd augustis, et käin Priiduga hoopiski uue perearsti juurest läbi ja teeme temaga tutvust. Kõik läks nagu õlitatult. Süsti enam ei saanud, küll aga kontrolliti kõik muu üle, kaasa arvatud silmad, kõrvad, nina, käed, jalad.. ühesõnaga kõik! Vaktsineerimise kohta ütlesid nad, et mul oleks vaja saada Kehrast väljavõte Priidule tehtud vaktsineerimistest, et see koos arstliku ülevaatuse tõendiga kooli viia. Kõige lihtsam kui see mulle e-mailile saadetaks. Tundus mullegi lihtne..

Helistasin siis jumala heauskselt uuesti vanal lastearsti telefonil ja saingi õega rääkida. Seletasin mure ära ja küsisin, kas sellist vaktsineerimise väljavõtet on võimalik kooli jaoks saada. Õde küsis vanal heal “katan-käega-telefonitoru-ära-siis-pole-kuulda” meetodil arsti käest sama asja ära ja sai vastuse, et “Misasja? Mina ei hakka mingit e-maili saatma! Tulgu siia!” Õde siis serveeris mulle viisakalt selle sama vastuse, mida ma tegelikult juba kuulnud olin 😀 mille peale ma siis selgitasin veelkord, et mul on pigem keeruline sinna tulla ja kui on võimalik e-mailitsi tegutseda, siis miks mitte seda kasutada? Selle peale kuulsin läbi kaetud telefoni, et “Mida iganes nad seal ka välja ei mõtle! Tulgu ise järgi, anname kogu toimiku kaasa!”

Et nagu päriselt? Annate mulle selle PAPIST toimiku kaasa, mida sünnist saadik KÄSITSI pidanud olete ja ma viin selle kooli või?? Juhul kui klassijuhatajat peaks huvitama, palju Priit 5-kuuselt kaalus? Päriselt?

Õel turgatas selle peale idee: “Aga las uus arst võtab digiloost immuniseerimise ajaloo välja. Las uus arst saadab e-mailiga. Seal teed lahti selle immuniseerimise .. ja seal on kõik näha! Las uus arst võtab välja” Digilugu? Hmm, miks ma ise selle peale ei tulnud? “Kas ma ise ei näe sealt neid andmeid?” küsisin lootusrikkalt. “Ei näe vist, ma ei tea!” ütles õde ja lõpetasime kõne. Okei.. et siis papist kaust või digilugu.

Lõin digilugu.ee lahti ja logisin sisse. Poisid ka kenasti minu kontoga seotud, läksin ja uurisin lähemalt Priidu andmeid. Eraldi immuniseerimise all mitte midagi lahti loomulikult ei tulnud, küll aga leidsin arstliku läbivaatuse tulemused sellest korrast kui me seal käisime ja kedagi kohal ei olnud. Selgub, et Priidul olla nahk, neelud jms jumala korras olnud ning lampjalgu ei tuvastatud. Päriselt? Poiss ei võtnud isegi jalanõusid ära… Arsti poolt allkirjaga kinnitatud otsus: KOOIKÜPS. Nii oligi kirjas. Aga kui lampjalad oleksid olnud? Või kare nahk? Siis ei oleks kooiküps? Ok, suva see näpukas, aga kas poleks parem, kui kinnitada oma allkirjaga need asjad, milles kindel saab olla? Need 4 asja, mida õde tegi/kontrollis?

Kuna ma ise seda immuniseerimise infot digiloost ikkagi eraldi kätte ei saanud, siis tegin viimase hädakõne uuele perearstile, kes sissejuhatuse peale logis juba digilukku sisse ja ütles, et viimase vastuvõtu ja ka vaktsiini info on seal tõesti olemas. Jah, tõenäoliselt oleks pool sellest asjaajamisjamast olemata olnud, kui ta oleks kohe alguses selle info digiloost välja võtnud, kuigi peab tõele au andma: olemas ongi ainult viimase vaktsineerimise info, immuniseerimise all eraldi loetelu ei tekkinud ka temal.

Ühesõnaga, ma ei jaksa enam pikemalt kirjutada, aga ma pean õige natuke veel selle teemaga nökerdama, et need infod kõik õigesse kohta kokku saada ja kooli esitada, aga rohkem ma loodan, et ma sellega jantima ei pea. Isegi kogu selle protsessi uuesti läbimõtlemine ja -kirjutamine võttis võhma välja 😀

Samas, kui ma nüüd mõtlen kõikide nende värvikate seikade peale, mis mul Kehra registratuuritädi ja arstidega olnud on, siis … natuke on isegi kahju, et mul enam pole asja neile helistada. Nalja sai! 😀

Advertisements

Kuidas vahetada perearsti

Kui päris ausalt öelda, siis ma ei mäletagi, millal ma viimati oma perearsti juures käisin. Lastega, jah, tuleb ikka arstil käia, kuid ise pole ammu enda arsti juurde sattunud. Üheks põhjuseks kindlasti see, et ma ei ela faktiliselt selles piirkonnas, kus mu perearst töötab ja tema juurde minek on lihtsalt tülikas ja kauge. Teiselt poolt vaadatuna ei külastanud ma teda ka varem eriti meeleldi, pigem alles siis, kui tundus, et nüüd tõesti enam mitte midagi muud üle ei jää ja ise mitte kuidagi terveks ei saa. Siis läksin ja istusin tema kabinetti, kuulasin ära jutu, kuidas mul on põletik (mida ta järeldas kunagise vereproovi järgi, mille tulemused talle alati esimesena kätte jäid) ja küsis, mis ma arvan, mis ravi mul vaja on. Well, kui ma oskaks ise ennast ravida, siis ma ka teeks seda, eksole!

Minu viimane kokkupuude selle asutusega jääb vist umbes kahe aasta tagusesse aega, kui mul oli suvel äkki ja kiiresti perearsti nõu ja abi vaja. Tervisekeskuse administraator andis ainult talle omase mahlase ükskõiksusega teada, et arst on puhkusel ja pole üldse teada, kuna tuleb ja et mida ma üldse tahan? Sellest ajast alates olen ma tõsisemate asjadega pöördunud erakliinikutesse. Aastas korra või paar olen ikka käinud ning ca 70€ arve bronhiidi ravimise eest on reaalsus. Samas on teenindus kiire, viisakas ja tulemused ilma tüsistusteta. Olgem ausad – kui oled mitu kuud järjest erinevate hingamisteede haiguste käes vaevelnud, siis võib selle 70€+ maksta küll, et terveks saada.

Kaks nädalat tagasi tekkis järsku taas vajadus perearsti järele ja mõtlesin, et maksku mis maksab, aeg on endale uus perearst leida. Keegi, kes oleks tubli ja pädev ja kodule lähedal ka. Mõeldud-tehtud. Kõigepealt muidugi googeldasin ja möllasin tükk aega, et leida üldse infot, kes Viimsi vallas sellist teenust pakuvad. Kui see info leitud, hakkasin googeldama seda, kuidas siis reaalselt perearsti vahetada ja mida selleks tegema peab. Ütleme nii, et sai omajagu palju googeldatud 🙂 Lõpuks leidsin sellise lehekülje nagu “Perearsti nimistud“, kust sai erinevate perearstide kohta juba rohkem infot.

Edasi läks nii, nagu minul ikka 🙂 Küsisin tuttavate käest, keda kindlasti vältida tasuks ja keda nad soovitavad. Esimese soovituse nimi uljalt käes, kontrollisin nimekirja, et näha, et just temal on kõik kohad täis ja ühtegi uut patsienti nimistusse ei lisata. Imelik küll, aga mulle ei tulnud see erilise üllatusena 🙂 Pöördusin siis teise allika poole, kust sain kaks nime, keda vältida ja kaks, keda võiks proovida. See oli juba väga hea saak! Tegin siis kahe sõelale jäänud arsti vahel “üki-kaki-kommi-nommi” ja saatsin avalduse teele. Paar päeva pidin ootama ja siis tuli see vastus, mida minu puhul arvata oligi 🙂 Et neil on vabu kohti küll, aga neid on vähe ja reserveeritud juba olemasolevate patsientide tulevastele pereliikmetele. Nojah 🙂 Kolmas kord peab vedama. Saatsin täna siis uue avalduse juba kolmandale perearstile ja sealt tuli paari tunniga ka vastus: alates 1.juunist olen nimistusse arvatud ja võin soovi korral vastuvõtule minna! Ainult paar aastat läkski mul selle lükkega aega, jee! 😀

Natuke on nagu imelik tunne ka, et mul ongi vähem kui kuu aja pärast kodulähedane perearst, kes pidi veel tore ja vahva ka olema (see läheb muidugi testimisele) ja kõik maailma haigused ära ravima. Täiesti uskumatu! 🙂 Vahel on rõõmuks nii vähe vaja 🙂